Tavaline pilt kortermajas: maja on fassaadist küttesüsteemini renoveeritud, aga jalgratas seisab endiselt korteri esikus, sest keldrisse ei julge seda jätta. Kelder on paljudes majades kõige halvemini kasutatud ruum: pinda on, aga keegi ei taha seda kasutada.
Kui ühistu lõpuks keldri korrastamise ette võtab siis läheb jutt enamasti kohe boksidele: kui palju neid on vaja ja need maksma lähevad. Optiman Ehitus on alates 2006. aastast ehitanud üle 400 keldriboksi, ainuüksi 2025. aastal tellisid korteriühistud neid 138. Meie kogemus ütleb, et boksidega seonduv on keldri kordategemisel viimane, mitte esimene töö. Kõigepealt tuleb korda teha ruum, kuhu boksid paigutatakse.
Mis vanas keldris vastu vaatab
Suur osa keldreid on maja ehitusaegsel kujul. Puitboksid on vananenud, uksed ei käi lukku ja osa bokse seisab omanikuta kraami all, sest korteriomanikud on ammu vahetunud. Käigud on kitsad, valgustus kehv ja õhk seisab. Niiskus tuleb konstruktsioonidest, pinnasest või puudulikust ventilatsioonist. Tihti mitmest kohast korraga.
Sellisel ruumil on ühistu jaoks kaks kulu. Esimene on kasutamata pind: elanikud hoiavad asju korterites ja trepikodades, kus need on kõigile tülinaks. Teine on vastutus. Evakuatsioonitee peab olema vaba ja kasutatav ning põlevmaterjali ei tohi ladustada nii, et see takistab evakuatsiooni või raskendab päästetöid. Millised keldrikäigud on evakuatsiooniteed, sõltub konkreetsest hoonest. Kuid kraami täis kelder on igal juhul juhatuse mure, mitte ainult koristamise küsimus.
Kõigepealt ruum, alles siis boksid
Võrkseintega metallboks on hea toode. Aga see ei paranda ruumi, kuhu need pannakse. Võrk laseb õhul ja valgusel liikuda, kuid niisket keldrit see ei kuivata. Kui uued boksid paigaldada niiskesse keldrisse, siis hakkab seal niiskust koguma ja hallitama seesama kraam, mida inimesed hoiule tahavad panna.
Seepärast tuleb kõigepealt vastata kolmele küsimusele.
- Kas niiskus on probleem ja kuidas see peatada?
- Kas õhku ja valgust jätkub?
- Mis seisus on põrand, seinad ja lagi, mille külge uued konstruktsioonid kinnituvad?
Vastustest sünnib tööde tegelik sisu. Niiskuse vastu aitab ainult selle allika kõrvaldamine. Olgu see konstruktsioonis, pinnases või ventilatsioonis; umbne ja pime kelder vajab õhuvahetust ja uut valgustust; lagunenud seinad ja lagi tuleb parandada ja põrand tasandada, sest boksi karkass peab kinnituma millegi tugeva külge.
Kuivanud puitvaheseinad ja omanikuta kraam tuleb enne uute bokside ehitamist välja vedada. Boksid tulevad viimasena, juba korrastatud ruumi. Sellist järjekorda järgib ka meie tööprotsess.
Millised boksid keldrisse sobivad
Kasutusel on kaks põhilahendust: võrkseintega ja kinniste seintega boksid. Optiman ehitab mõlemaid ja valik tehakse konkreetse keldri järgi.
Võrksein laseb õhul liikuda läbi kogu keldri, nii et ruum ei jää umbseks ja asjad ei kopita. Projekteerimisjuhendid põhjendavad võrkseinu ka tuleohutusega: kui keldris peaks midagi süttima, siis leiab päästja tulekolde läbi võrgu üles ja pääseb kustutama lukustatud uksi maha murdmata. Ust avamata on ka näha, kui boksi on sattunud midagi, mida seal olla ei tohiks.
Selle loogika järgi on ehitatud ka meie rombvõrgust boksid. Rombvõrk on venitatud metallvõrk: ühest terasplekist lõigatud ja laiali venitatud paneel, mitte punutud või keevitatud traat. Seega ei saa seda lahti harutada ega kergelt läbi lõigata. Teraskarkassile kinnitatud võrk ulatub põrandast laeni ja katab ka ukse kohale jääva ava: üle ega alt boksi ei pääse, aga õhk liigub vabalt. Võrku ei panda siiski igale poole. Koridori poole jääb võrk, sest sinna on vaja valgust ja ülevaadet. Kõrvuti asuvate bokside vahel on kinnine vahesein.
Teine lahendus on kinnine profiilplekist boks. Selle eelis on privaatsus: keegi ei näe, mis boksis on. Kinnised seinad eeldavad, et keldri enda ventilatsioon on korras, sest seintest õhk läbi ei liigu. Niiskesse või kehva õhuvahetusega keldrisse sobib seega võrk, kuivas ja korraliku ventilatsiooniga keldris võib valida kinnised boksid, kui elanikud hindavad privaatsust.
Kumbki lahendus tehakse keldri mõõtude järgi. Raamidesse tehakse väljalõiked torude ja talade ümber ning ventiilid ja puhastusluugid jäävad kättesaadavaks, nii et avarii korral ei pea kellegi panipaika lammutama. Boksid valmivad Optimani metallitöökojas ja paigaldatakse kohapeal. Üle antakse need koos lukuaasaga ja elanik paneb ette oma tabaluku.
Üks asi väärib siinkohal väljatoomist: ükski keldriboks ei ole seif. Metallkonstruktsioon, tabalukk, valgustus ja kontrollitud ligipääs vähendavad juhusliku varguse võimalust ja teevad ruumi paremini jälgitavaks. Aga kindlustusandjate ja politsei nõuanne on ühene: väärtasjad ei käi keldrisse. Kelder on rehvide, rataste ja hoidiste jaoks.
Mida juhatus peab ise otsustama
Keldri kordategemine on remondifondi mõõtu kulu ja vajab enamasti üldkoosoleku otsust. Otsus sünnib lihtsamalt, kui pakkumine on juba enne koosolekut küsitud. Aga pakkuja ei saa otsustada ühistu eest järgmisi asju.
Elanike teavitus. Vanad boksid tuleb enne tööde algust tühjendada ja kogunenud kraami läbivaatamine võtab peredel aega. Mida varem elanikke teavitada, seda sujuvamalt kõik läheb.
Omanikuta kraam. Vanades keldrites on alati asju, mille omanikku enam ei leita. Leppige enne tööde algust kokku menetlus: kirjalik teade kõigile elanikele, mõistlik tähtaeg ja dokumenteeritud äravedu.
Bokside arv ja käiguteed. Enamasti saab iga korter oma panipaiga; levinud rusikareegel on umbes üks ruutmeeter panipaika elaniku kohta. Vahekäik peab jääma nii lai, et kastide või rattaga saab mugavalt liikuda ja bokside uksed ei tohi avaneda üksteise ega liikumistee ette.
Nummerdamine. Boksid tasub nummerdada ja korterite nimekirjaga siduda kohe alguses. Nii ei teki hiljem vaidlusi, kelle oma miski on.
Reeglid. Leppige kirjalikult kokku, mida boksides hoida ei tohi. Eesti tuleohutusnõuded lubavad kortermaja keldris hoida põlevvedelikke vaid piiratud koguses (kuni 5 liitrit korteri kohta) ja küttepuid ainult siis, kui keldris on eraldi tuletõkkesektsioon. Gaasiballoonid ei kuulu keldrisse üldse: gaas on õhust raskem ja koguneb lekke korral ruumi kõige madalamasse punkti. Elektrirataste akusid soovitatakse laadida ainult järelevalve all ja mitte kunagi evakuatsiooniteedel.
Hoov. Sama tootmisloogika järgi valmivad kortermajade hoovidesse ka ratta- ja prügimajad: teraskarkass, võrk või laudis ning katus. Lukustatava rattamaja rajamise korral ei pea ratas seisma trepikojas ega esikus ja elektrirataste akusid on turvalisem laadida ühisruumidest eemal. Keldri renoveerimise ajal tasub ratta- või prügimaja samal ajal ära teha.
Viis küsimust enne pakkumise kinnitamist
Pakkumised erinevad sisu, mitte ainult hinna poolest. Enne kinnitamist tasub juhatusel küsida:
- Kas pakkuja vaatab keldri seisukorra enne üle või loeb ainult bokside arvu kokku?
- Kas hinnas on vanade bokside lammutus ja prahi äravedu?
- Kas keldri enda tööd (niiskustõrje, ventilatsioon, põrandad ja seinad, valgustus) on pakkumises eraldi välja toodud?
- Kas tähtaeg on pakkumises kirjas?
- Milline garantii töödele kehtib? Optiman annab kõigile töödele kaheaastase garantii.
Lõpetuseks
Korda tehtud keldri mõju on igapäevane: rattad, rehvid ja hoidised on lukustatud panipaigas, mitte korteris ega trepikojas. Ühistu teab, et käigud on vabad. Kui teie maja kelder ootab kordategemist, siis alustage ruumi seisukorrast, mitte bokside arvust. Pakkumise küsimiseks piisab lühikesest kirjast või telefonikõnest. Täpsustage, kus maja asub ja mis seisus kelder on.
Autorist. Valeri Tuopi on Optiman Ehitus OÜ juhataja. Ettevõtte metallitöökojas Kambjas valmivad keldriboksid, metalltrepid, piirded ja käsipuud, aiad ja väravad ning ratta- ja prügimajade metallkonstruktsioonid.